Frida Kahlo – ikooni kujunemine

Näitus Londoni Modern Tate muuseumis

Frida Kahlo: ikooni kujunemine – teekond läbi identiteedi, aktivismi ja kunstilise pärandi 
Vähesed kunstnikud on saavutanud sellise kultuurilise mõjujõu nagu on seda suutnud Frida Kahlo. Tema nägu, lugu ja kunst ringlevad üle kontinentide, põlvkondade ja ühiskondlike liikumiste. Kuid Kahlo kujunemine ülemaailmseks ikooniks ei olnud sugugi iseenesestmõistetav. Näitus Frida: The Making of an Icon („Frida: ikooni kujunemine“) jälgib selle nähtuse arengut, näidates, kuidas kunagi suhteliselt tundmatust Mehhiko kunstnikust, sai üks kõige äratuntavamaid nägusid kaasaegses kunstis ja popktuuris.

Loe edasi: Frida Kahlo – ikooni kujunemine

Süüdlane – Hedvig Elisabeth Helene Gross (1912- 1942)

Hedvig Gross hukati 1942. a 14. juunil Solikamskis. Süüdistus: spionaaž. Mis vastab absoluutselt tõele, sest Ta oli Eesti Wabariigi kodanik ja andis oma elu veendumuste ja teenete eest kodumaal. Kirjutasin varasemalt Tema rollist minu vanaisa Uno Mändla eluloos.

Loe edasi: Süüdlane – Hedvig Elisabeth Helene Gross (1912- 1942)

Eduard Wiiralt Pariisis 1925-1939

OSA II

Paris le 13. fevrier 1930 /…Mul polegi mõtet olnud teid unustada, ega suuda ma seda iialgi. Lihtsalt pole ma teile oma kannatusi siin peegeldada tahtnud, polegi mul kirjutamiseks tuju olnud. Aga kõigi peale vaatamata olen hää tervise juures olnud, ning mul on küllalt seda visadust, et elada ja olla oma kunstile- ideele.../

Loe edasi: Eduard Wiiralt Pariisis 1925-1939

Eduard Wiiralt 1898- 1954

I OSA

Eduard Wiiralt ( Wiralt) sündis aastal 1898. Teatud segadust on olnud Tema sünnikuupäeva ümber. Ekslikult mitmed varasemad 20. sajandi I poole monograafiad, pagulaskalendrid ja entsüklopeediad informeerivad Eduard Wiiraltit sündivat 18. märtsil, kuid siiski nägi ilmavalgust tulevane kunstnik 20. märtsil 1898. aastal kell 18.00 õhtul Peterburgi kubermangu Gubaanitsõ külas Robidetsi mõisas.

Loe edasi: Eduard Wiiralt 1898- 1954

Märtsipommitamine 1944


Meenutamaks meie lähiajaloo ühte süngemat peatükki, toon lugejateni perekond Leppade märkmed sellest traagilisest sündmusest Tallinnas. 1944. aasta 9. märtsil pommitas nõukogude õhuvägi Tallinna. Kõik sai alguse õhtupoolikul ja jätkus öösel. Üle 250 pommitaja lendas mitme lainena üle linna. Kuupäev, mida eestlased mälestavad ja peavad meeles samamoodi nagu sünnipäevi, tähtpäevi ja vabaduse saavutamist.

Loe edasi: Märtsipommitamine 1944

UNO MÄNDLA SÕJASAATUS

OSA II

Öömajaks sai üks koolimaja. Olime JR 47 Vallila pataljoni 9. komppanii mehed. Pataljon oli Rajajoe rindejoonel. Kaks korda läksin vabatahtlikuna eesrindele täiendusmeheks. Hiljem lasti meid aga puhkusele.
Rindel oli vaikne. Snaiprid olid need, kes mehi maha võtsid. Kahjuks tihti nii ka juhtus. Kaevikutes saadi surma teiseks kõige enam. See kõik tuletas ellujääjaile meelde, et tuleb olla ettevaatlik.

Loe edasi: UNO MÄNDLA SÕJASAATUS

1941. aasta rattamatk, mis lõpetas nooruse

11. juunist – 20. juunini sõitsid viis head sõpra Uno Mändla ( 17), Karl Kiisler (18), Valter, Viktor ja Vello marsruudil Tallinn- Narva- Peipsi- Petseri. Päevik jäi lõpetamata, sest 14-15. juunil viidi läbi küüditamine, mis asetas noorte meeste südametele rasked mõtted lähedaste saatusest ja nii kiirustati koduste juurde.  All olev tekst ümber kirjutatud muutmata kujul.

Loe edasi: 1941. aasta rattamatk, mis lõpetas nooruse

Johannes Pless (1866-1960)

Johannes Pless käis Keila kirikuõpetajal hobuvankriga abis, kui kord kohtas kirikuhoovis leeris käivat Amalie Minn´i ( 1873- 1974) ja nii varsti abielluti samas kirikus. Amalie oli teenijatüdrukuks Jälgimäe mõisas ja sama mõisa maadele sai nende koduks Veskimöldre talu. Hiljem müüdi talu ja koliti linna. Praegu tuntud Jaan Teemanti talukohana.

Loe edasi: Johannes Pless (1866-1960)

UNO MÄNDLA SÕJASAATUS

OSA III

Oma tulevase naise Arda Sein-ga tutvusime olles samal kursusel Merekoolis. Me ei abiellunud veel siis. Samal ajal vangitseti ka Tema ja hoiti Patarei vanglas kinni. Sain infot sõbralt, kes oli kongis Ardaga olnud ja hiljem koos Patareisse toodi. Sõber edastas infot morsetades: üks koputus ja kaks koputust jne. Arda sattus Patareis tihti kartserisse kuna õhutas mässu. Arreteerimise hetkel oli Ta suvises sitsikleidis ja merele avatud kartseris polnud aknal midagi ees. Talvekuudel seal ellujäämiseks Arda ööd ja päevad võimles. Üheks mässu tekitamise põhjuseks oli supi seest leitud rott.

Loe edasi: UNO MÄNDLA SÕJASAATUS

Uno Mändla sõjasaatus

OSA I

7. juuli 1923. aastal sündis Veerenni 23 puitmaja II korrusel Konstantin ja Alide Mendel (hiljem Mändla) perre poisslaps, kes kaalus üle 5 kg. Nimeks pandi Uno. Vägilast ootas ees pea 3- aastane õde Ursula. Isa teenis elatist voorimehena ja ema oli koduperenaine, hiljem koos tütrega peeti koloniaalkauplust. Ema täitis kodu soojuse ja armastusega. Käidi Keilas piknikul, kirikus ja linnas jalutuskäikudel, kinos, teatris, maal sugulaste juurde väljasõitudel jne. Kuigi pere oli heal järjel, ei andnud see põhjust ainult meelelahutusega tegeleda. Uno elus on olnud töö au sees algusest lõpuni. “Tööd ei tohi karta teha- Tema peab kartma Sind, et Sa tuled ja teed Ta ära.” – see on Tema moto.

Loe edasi: Uno Mändla sõjasaatus